Pettasaanud pensionär: akende soojustuseks oli pandud vaid suitsukonid

2011. aasta mais Tallinna südalinnas Sakala tänavas magusas kohas Intec Holding OÜlt korteri ostnud Liat (63) heidutas hingepõhjani tema naabruses tänavu aasta alguses lahti läinud ehitustöö, mis röövis vastselt eluasemelt päikesepaiste.

Talle seaduses ette nähtud päikesevalguse eest linnavõimudega aktiivselt võitlev proua pani mingil hetkel tähele, et korteri aknaraamide värv hakkas maha kooruma. Kirjade järgi peaks see seal püsima vähemalt 15 aastat, aga mis teha – tuli meistrimehed kutsuda.

Aknaraamide lihvimisel ning värvimisel ilmnes, et aknapõsed olid täiesti või ainult osaliselt täidetud soojustusmaterjaliga, sisse oli visatud konisid. Akende all polnud soojustust sootuks ja polnud ka vajalikke tugesid.

Aknaplekk oli praktiliselt õhus ja sellel polnud kallet. Akende ülaplekiosaga oli sama lugu ning küljed olid samuti soojustamata. Akendel polnud tuulekaitset.

Rõdupõranda ehitas Remet AS 2003. aastal valminud majas Intec Holding OÜ tellimusel. Lia väitel kasutanud firma sobimatuid fassaadiplaate. Need olid mitmest kohast katki ja tekitanud osaliselt isegi eluohtliku läbikukkumisohu. Rõdul polnud vee äravooluks vajalikku kallet, mille tagajärjel mädanes ära ka rõdu kandev puitrest.

"Puudub ka täielikult heliisolatsioon kõrvalasuva korteriga," kurjustab nördinud Lia. "Läbi seina kostab tavaline jutt, kapi- ja korteriuste sulgemine, teleka hääled, rääkimata juba tugevamatest helidest, nagu muusika, peod."

Lia sõnul on sarnaste muredega juba kokku puutunud ka mitu naaberkorterit.

Ehitusvead, mida Lial kui korteriomanikul on siiani õnnestunud palgatud remondimeeste abil kõrvaldada, neelasid pensionäride pere-eelarvest 1079 eurot. Muidugi ei soovinud energiline perenaine seda summat praagitootjatele kinkida. Kuid kes peaks talle selle hüvitama?

"Eesti ehitusseaduses on minimaalne garantiiaeg kaks aastat, kuid töövõtulepinguga võib see olla ka näiteks 5 aastat," vastas Lia päringule septembri lõpus Ehituskonstrueerimise ja Katsetuse OÜ insener Ants Teppe, kelle väitel seaduses eraldi mõistet "varjatud ehitusvead" ei ole. "Probleemide esinemisel tuleb tellida pädev tehniline ekspertiis ja kaasata ka protsessi jurist, kes rakendab võlaõigusseadust. Kui töövõtja hüvitisest keeldub, on ees kohtutee."

Lia pöördus nii korteri endise omaniku Intec Holding OÜ kui ka ehitaja ASi Remet poole.

AS Remet annab oma lepingulise esindaja kaudu teada, et korteri 2011. aastal omandanud Lia peaks esitama oma nõude Intec Holdingu OÜ vastu, kellelt ta elamispinna ostis. Ehitusfirmal ja Lial aga ei ole omavahelist lepingut ning selleta pole nõue võlaõigusseaduse kohaselt põhjendatud.

Intec Holdingut esindava majahalduri Joel Mursali sõnul on ta Liaga korteri ehitusvigadest mitu korda rääkinud. Nendele, kes suudeti üheksa aasta eest kvalifitseeritud omaniku-järelevalvest hoolimata varjatud puuduste asjus mingi kavala võttega ära petta, polevat proual midagi ette heita. Eks kaaskannatajad ole nad ju mõlemad.

Tähtaegadega on nii nagu on – need kipuvad soosima praagitootjaid. Liale on soovitatud oma õiguste kaitsmiseks ka kohtuteed, kuid sellega kaasnevad võimalikud kulud pettunud korteriomanikku ei tiivusta.

"Ma ei saa lihtsalt aru, kuidas tohib nii üldse ehitada," kurdab muretu vanaduspõlve veetmiseks peene elamispinna soetanud pensionär Lia. "Kõigil paistab selles asjas õigus olevat, välja arvatud meil, kes me peame nüüd ühe ehitusfirma aegunud haltuura kinni maksma."

Ehitise garantii

Ehitusseaduse tähenduses on garantii ehitusettevõtja poolt võetud kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastab lepingutingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet.

Nimetatud garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates, seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik omavahelises lepingus.

Ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul.

Ehitusseaduse paragrahvis 4 (ehitise garantii) sätestatu ei välista ega piira ehitusettevõtja vastutust ega nõuete aegumist võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel. Garantiitähtaja jooksul ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse puhul eeldatakse, et see oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega.

Juriidilise isiku poolt nõuetele mittevastava ehitustoote turule laskmise või nõuetele mittevastava ehitustoote ehitisse püsivalt paigaldamise eest – karistatakse kuni 3200eurose trahviga. Allikas: ehitusseadus

ÕL, Juhan Haravee, 9. oktoober 2012

http://www.ohtuleht.ee/495123