Energiaaudit näitab, kuhu kaob toasoe  

Postimees, 09.02.2006  

Eestis tuleb tasuda küttearveid rohkem kui poole aasta jooksul. Energia otstarbekaks kasutamiseks peab teadma, kuhu see kulub, ning seda aitab välja selgitada energiaaudit.

 Aare Vabamägi, Aadu Vares

soojusenergeetikainsenerid Energiaaudit on protseduur, mis selgitab, kuidas kasutatakse energiat ja kuidas saaks seda teha säästlikumalt. Auditi tulemusel saadakse finantsmajanduslikult põhjendatud energiasäästumeetmete pingerida. Energiaaudit peab olema põhjalik. Kiiruga tehtud audit seda ei ole, kuigi maksab vähem. Keerulisemad energiasäästumeetmed – küte, ventilatsioon – jäetakse siis piisava tähelepanuta, hoone tegelik energiasäästuvõimalus ei selgu ning audit ei ole kvaliteetne.

Iga audiitor pole pädev

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Taani energiaagentuuri ühisprojekti käigus on Eestis koolitatud 24 hoonete energiaaudiitorit, peale selle on kuni kümme audiitorit koolitanud end Soome riigi omanduses oleva energiasäästuga tegeleva ettevõtte Motiva OY kursustel. Üksnes Soomes koolituse saanud audiitor ei pruugi aga olla pädev Eesti hooneid auditeerima, sest Soome ja Eesti elamud on oluliselt erinevad ning Soomes loetakse energiasäästumeetmeks alla kümne aastase tasuvusajaga meede, Eestis aga on soovitatavate meetmete tasuvusaeg üle kümne aasta. Meil tegutseb praegu kuni kümme TTÜ tunnistusega energiaaudiitorit. Samas leidub ka audiitoreid, kellel ei ole piisavat ettevalmistust ega koolitust tõendavat tunnistust. Audiitorit valides tasub uurida tema tausta, nõuda tunnistust TTÜ energiaaudiitorite kursuste läbimise kohta ja haridust tõendavat diplomit.

Parim kvaliteetse auditi tagatis on see, kui audiitor julgeb oma soovitatud meedet ise rahastada. Sellise kindluse saab talle anda vaid kvalifikatsioon ja pädevus. Tehtud auditite hulk iseenesest ei näita veel audiitori kompetentsust, sest auditeid on võimalik teha ka nn copy-paste meetodil põhjalikult süvenemata.

 Põhjalik energiaaudit maksab vähemalt 10 000 krooni, suure ja keerulise hoone korral rohkem. Energiaauditiga seoses puututakse kokku ka termopildistamise või termografeerimisega. Termopilt ehk infrapunapilt tehakse erikaameraga, mis töötab infrapuna- ehk soojuskiirguse lainepikkustel. Infrapunakaamera sellist rakendust, mille puhul mõõdetakse ka temperatuuri, nimetatakse infrapunatermograafiaks. Infrapunakaameraga on võimalik avastada soojuslekkeid, mis näitavad ehituse konstruktsioonivigu või vajakajäämisi projekteerija või ehitaja töös. Pildi värvigamma järgi on võimalik kindlaks teha, kas soojustus on paigaldatud korralikult, kas aknalengi ja seina vahele on lastud piisavalt isolatsioonivahtu või kas konstruktsioonid on õhutihedad.

Energiaauditi otsene eesmärk ei ole soojuslekkeid avastada, soojuskaod läbi hoone välispiirete arvutatakse auditi käigus niikuinii. Seega ei tarvitse auditi tegemisel termografeerimist vaja minna, sest asjatundlikud audiitorid tunnevad olemasolevate korterelamute konstruktsiooni ja soojustehnilisi näitajaid.

 Termopilti harva vaja Termografeerimine teeb auditi kallimaks ja mahukamaks ning viib tähelepanu keerukamatelt ventilatsiooni- ja küttesüsteemidelt lihtsamalt soojustatavatele välispiiretele. Kui tellija soovib, võib ta auditile lisaks tellida ka termopildistamise või termografeerimise, kuigi kompetentne audiitor peab neid harva vajalikuks. Energiasäästu saavutamiseks on aga esmatähtis kütte- ja ventilatsioonisüsteemide korrasolek ning reguleeritavus. Küttesüsteemi reguleerimata ei ole võimalik hoone välispiirete soojustamisel üle jäävat soojust kinni püüda. Kui küttesüsteem ei ole reguleeritav, köetakse tavaliselt pärast välispiirete soojustamist hoone üle ja et see oleks talutav, tuulutatakse liigne soojus aknast välja. Kuid nii lendab välja ka raha. Küttesüsteemi reguleerimisega saavad aga soojaks ka otsaseintes ja majade ülanurkades asuvad korterid. On tüüpiline, et uued aknad on täiesti tihedad ning eluruumides lakkab senine loomulik ventilatsioon. Niiskuse ja süsihappegaasi kontsentratsioon kasvab ning värske õhu saamiseks tuulutatakse soe välja või elatakse niiske ja lämbe õhuga ruumides. See aga ei ole tervislik, kuigi on energiasäästlik.

Seetõttu tuleks suhtuda ettevaatlikult energiaauditite soovitustesse akende vahetuse ja välispiirete soojustamise kohta, kui neile ei järgne soovitusi ja arvestusi ventilatsiooni- ja küttesüsteemi meetmete osas.

 Energiaaudit • annab ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast ja energiakadudest,

• toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos energiasäästu ja tasuvusarvutustega.

 Termopilt • Hoonest termopildi tegemise põhieesmärk on tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoone seina, akende ning kõikvõimalike liitekohtade kvaliteeti.

• Samuti on termokaamera abil võimalik tuvastada seinasiseseid külmasildu.

 Allikas: www.energiaaudit.ee

http://www.postimees.ee/150206/lisad/kasu/191416.php