Investeering korterelamusse tasub ennast ära 

Korterelamute renoveerimine energiasäästu/küttekulu kokkuhoiu saavutamise eesmärgil on oluliseks teemaks nii Eestis kui paljudes teistes Euroopa riikides. Võimalikult suurest energiasäästust korterelamute komplekssel renoveerimisel on palju räägitud, nüüd on Eestis olemas ka näidisena rekonstrueeritud korterelamu, kus on oodata 30-40% energiasäästu.
Näidiseks vajalik korterelamu valiti välja 2006. aasta mais korraldatud konkursi käigus ning valituks osutus Tallinnas Õismäel Paldiski mnt 171 asuv korterelamu, milles on moodustatud ka korteriühistu. Korterelamu on ehitatud 1977. aastal suurpaneelkonstruktsioonis nelja trepikojaga viiekorruseline tüüpiline lamekatuseline paneelelamu, milles on 60 korterit.Näidisprojekti elluviimisel kasutati osaliselt Euroopa Liidu vahendeid ning selles osalesid Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna Linnavalitsus. Eestis BEEN projektiga (Läänemere maade eluasemefondi energiasäästu koostöövõrgustiku projekt) näidisena läbiviidud korterelamu rekonstrueerimisprojekti eesmärgiks oli korterelamu kompleksne rekonstrueerimine võimalikult suure energiasäästu saavutamise eesmärgil. 

Energiaaudit renoveerimisprotsessi aluseks

Enne rekonstrueerimisprotsessi käivitamist telliti hoonele nii energiaaudit kui ehitise ekspertiis, millest tulenevatest soovitustest otsustas ühistu juhatus käivitada korterelamu rekonstrueerimisprotsessi, tellida rekonstrueerimisprojektid ning võtta laen.Projektijuhtimise, ehitustööde professionaalse ehitusjuhtimise ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks sõlmis KredEx lepingu OÜ-ga Ehitusseire, kes aitas ühistu juhatusel läbi viia ehituspakkumiste küsimised ning ehitajate valimised ja jälgis ehitustööde teostamist. Projektijuht võttis tööde üleandmis-vastuvõtmis aktidega ka tööd vastu ning juhtis vajadusel tähelepanu töödes esinevatele puudustele.Rekonstrueerimisprotsess korterelamus kestis poolteist aastat – alustati juunis 2006 ning lõpetati detsembris 2007. Selle aja jooksul soojustati katus ja fassaad, vahetati aknad (nii trepikoja kui korterite) ja rõdude-lodžade uksed, klaasiti rõdud. Samuti ehitati ühetoru-küttesüsteem ümber kahetoru- küttesüsteemiks ning paigaldati MESA küttekulu individuaalse arvestuse süsteem. 

Tööde maksumus ja finantseerimine

Projekti kogumaksumuseks koos projektijuhi, projekteerimise ja rekonstrueerimisega kujunes 6,3 miljonit krooni, mis on 2006 krooni elamispinna ruutmeetri kohta. See on võrreldes tavapärase investeeringuga korterelamute korrashoidu väga kõrge. Sellises mahus investeeringut aitas ellu viia 1,5 miljoni kroonine toetus (484 krooni elamispinna ruutmeetri kohta).
Laenu võeti kokku 4,2 miljonit krooni tähtajaga 15 aastat. Laenu tagasimakse suuruseks on 39 590 krooni kuus ehk 12,60 krooni ruutmeetrilt. Korteriomanike remondifondi makse on 9,9 krooni ruutmeetrilt kuus, lisaks maksavad korteriomanikud ühistule akende vahetuse eest vastavalt korteris vahetatud akende summale. Remondifondi maksete ja korterite poolt tagastatava akende vahetuseks antud laenu tagasimaksete arvelt tasutaksegi laenumakseid.Lisaks omavahenditele ja pangalaenule saadi BEEN projektist 1,017 miljonit ja Eesti riigi poolt 507 000 krooni toetust (10% renoveerimistööde maksumusest, küttesüsteemi ei toetatud).  

Projekti tulemus ja elanike rahulolu on silmaga märgatav

Projekti tulemuste igakülgseks analüüsimiseks on oluline teada ka elanike hinnangut oma eluasemekeskkonnale.

Selleks tellis KredEx Tallinna Tehnikaülikoolilt uuringu „Elanike hinnangud elukeskkonna muutustele” läbiviimise näidiskorterelamus.Uuringust lähtuvalt on elanike hinnangud renoveerimistulemustele valdavalt positiivsed, eriti need, mis puudutavad esteetikat, elamismugavusi (soojad ruumid) ja kulutusi, mis vastavad eluaseme kvaliteedi tõusule. Korteriomanikud hindavad kõrgelt muutusi oma elumaja välimuses ning oluliselt paranenud küttesüsteemi: reguleeritavust vastavalt individuaalsetele vajadustele, loodetakse, et uus süsteem on efektiivne ja ökonoomne. Läbiviidud rekonstrueerimisprojekti tulemuseks on kaasaegse välisilmega soojustatud ja individuaalse küttekulu mõõtmissüsteemiga korterelamu, kus saavutatakse eeldatavalt 40% energiasääst. Elanike üldine maksekoormus (eluasemele) küll tõusis, aga tänu energiasäästule suudavad elanikud oma kohustused täita.Esimene kütteperiood pärast rekonstrueerimist ei ole veel lõppenud, seetõttu ei saa täna veel öelda, kui suur energiasääst saavutati, kuid 2007. aasta novembri ja detsembri küttekulu moodustab 71% 2006. aasta novembri ning detsembri küttekuludest. Samal ajal on viienda korruse korterite sisetemperatuur võrdsustunud alumiste korruste korterite temperatuuriga. Projekti tulemusena on elanike eluasemekeskkond märkimisväärselt paranenud – see on ilus, puhas, soe ja turvaline. Nimetatud näite varal on võimalik edaspidi viidata konkreetsele korterelamule ning rekonstrueerimise tulemusel saavutatud energiasäästule, mis mõjutab oluliselt korteriomanike igakuiseid kulutusi eluasemele, peamiselt küttekulude vähenemist. Läbiviidud projekt on kindlasti heaks eeskujuks korterelamute kordategemisel. Ka taas tõusnud kaugkütte hind muudab investeeringu korterelamusse atraktiivsemaks. 

http://www.meiekodu.ee/index.php?acid=25&go=leht&article_id=285