Kiire ehitustempo toob vead välja pahatihti pärast sissekolimist

Äripäev, Siim Sultson, 11.01.2006 

Kuna ehitamise tempo on muutunud väga kiireks, siis ilmnevad ehitusvead pahatihti alles siis, kui hoone on juba valmis ning kasutusele võetud.

Ehitustehnika rendihind, töötaja tunnitasu jms muudavad ehitamisprotsessi võimalikult lühikeseks ning maja kui tervikkooslus kipub ununema. Vastupidiselt traditsioonile, kus ehitamine vältas kohati aastaid nii, et juba tööde käigus maja n-ö vajus lõplikult paika, kipub see viimastel aegadel jääma ehitusjärgsesse aega.

Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli erakorraline professor Karl Õiger kinnitab, et kiirustamisest tekkivad ehitusvead on liigagi sagedased: "Kuna turumajanduses on aeg raha, tahab tellija majaprojekti väga kiiresti kätte saada. Tulemusena on projektis puudulikult esitatud sõlmede lahendused, mida siis ehitaja peab käigult leiutama."

Teisalt suurendab tänapäevast kiirustamise muljet uute lahenduste ja materjalide kasutuselevõtmine - väheste kogemuste tõttu tekkinud viivitust püütakse ehitustempo kiirendamisega tasa teha.

Tegelikult nõuavad paljudki sellised uuendused veatumat tööd kui traditsioonilised lahendused - eksimused võivad hiljem kalliks minna. "Tänapäeval on erinevalt nõukogude ajast väga erinevaid ja uudseid materjale, mis aga vahel sobivad pigem lõunamaadele või on lihtsalt kokku sobimatud," sõnab Õiger. Ta kinnitab, et eriti ohtlikuteks kohtadeks on just välispiirded - välisseinad, katus - need nõuavad tänapäeva tehnoloogias filigraanset tööd.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Kristina Vaksmaa kinnitab, et väga täpsed kokkulepped tuleb sõlmida enne tööde algust. "Välisseinte soojustamise korral tuleks teostajaga kokku leppida seinte välispinna tasapinnalisuse ja viimistluse kvaliteedi, samuti akende veeplekkide, vihmavee ärajuhtimise, ventilatsiooniseadmete jms paigaldamise osas," loetleb ta. "Seda põhjusel, et pärast tööde lõpetamist ei tekiks vaidlusi, et soojustatava seina aluspind oli kõver või et ühte või teist tegevust ei oldud kokku lepitud."

Talvetingimustes laotud kivisein olgu enne katmist kuiv

Värskelt laotud kiviseinad tuleb enne krohvi, soojustuse vms katmist lasta korralikult ära kuivada, sest jääkniiskus võib hiljem maja kasutamise käigus lisaks kattematerjalide rikkumisele olla heaks pinnaseks hallitusele ja seenhaigustele.

Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja Teet Sepaste sõnul on plokkmüüritiste kohta projektis tavaliselt märkus, et ehitada vastavalt tootja juhistele. Juhised aga on tihti ebamäära-sed ja vastuolulised ning val-da-valt ei olda kõigi nendega kursis. "Plokkmüüritise ehitamine talvetingimustes on teatud temperatuurist alates tehnoloogiliselt suhteliselt keerukas (segu soojendamine, plokkide puhastamine jääkirmest jne) ning kõva pakase korral üldse keelatud. Pingelise ehitusgraafiku korral on just õige tehnoloogia see, mida kiputakse kiiruse nimel ohvriks tooma. Talvetingimustes ei tohiks müüritisi viimstleda. Viimistluseks ei loeta soojustamist," lisab ta. "Väliste krohvitööde teostamiseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 ˚C. Talvel laotud müüritise viimistlemiseks peab see olema soojenenud vähemalt temperatuurile +10 ˚C."

Üks levinumaid puudusi on ebapiisav niiskuskindlus

Võimalikud ehitusvead:

Vundament

Ebakindla pinnase (vesiliiv, savi jne) lisakindlustamine. Ei tohiks unustada lisakindlustamist killustikuga, sest muidu muutub kogu maja ebapüsivaks.

Dreeniv aluskiht vundamentide all. Ei tohi kasutada külmunud täitepinnast ega jätta täidet tihendamata.

Drenaaþ. Tuleb tagada vundamenditaldmiku tasemel korralikult töötav drenaaþ ja sademevee eemalejuhtimine tervest vundamendist. Samuti hüdroisolatsioon. Madalate keldrita lintvundamentide ja plaatvundamentide soojustus olgu eriti korrektne, et vältida põhja alt läbikülmumist, mis tooks praod nii vundamenti kui ka hiljem seintessegi.

Hüdroisolatsioon. Vundament tuleb pealt katta hüdroisolatsiooni kihiga, et vältida pinnaseniiskuse kandumist mööda maja seinu üles.

 Välisseinad

Seinte niiskuskindlus. Oluline on seinte kaitsmine, kiviseinte väljast õigesti katmine ilmastikukindlate soojustusmaterjalidega.

Puitmajade välisseina topeltvöö. Aluskonstruktsioonil kasutada ühekihilise alumise vöö asemel topeltvööd.

Soojustus

Olgu korrektselt paigaldatud - näiteks puitsõrestiku vahele kiirustades surutud soojustusmaterjal võib põhjustada suuri soojalekkeid: liigsuured villamatid võivad kummuda ning seinas tekivad jahutavad õhuvoolud, alamõõduliste mattide puhul läheb toasoe lihtsalt läbi tühimike välja. Võimalikud külmasillad tuleb soojustusega kõrvaldada.

Tuuletõke

Paanid olgu korralikult kokku teibitud, ei tohi unustada ka aurutõket, mis peab moodustama ühtse kaitsva ekraani maja seest tuleva niiskuse (elanike hingeõhu niiskus, vannitoa/köögi niiskus) vastu. Välisseinas kondenseeruv sisesoojus ja -niiskus soodustavad hallituse ja seenhaiguste teket.

Katus

Kandekonstruktsiooni sõlmed ja liited. Tegemisel tuleb jälgida, et kõik sõlmed ja liited saaksid piisavalt tugevalt kinnitatud. Vastasel juhul võib katusekonstruktsioon kas raske katusekatte (kivikate) all kokku vajuda või kergema katusekatte puhul (plekk-katus) võtta tormiga tervenisti tuule alla ning puruneda.

Katuslae aurutõke. Erinevalt külmast pööningust ei saa katuslae puhul unustada aurutõket, korralikku soojustust ja tuuletõket.

Läbiviigud (suitsukorstnad, ventilatsioonikorstnad jne). Tuleb võimalike läbitilkumiste vältimiseks isoleerida hoolikalt. Suitsukorstnate puhul ei või kahe silma vahele jätta ka tulekindla isolatsiooni paigaldamist.

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3097/rubr_artiklid_309701