Kinnisvaraomanikud hädas ehitajate praagiga

08.02.2006, EPL, Ille Grün-Ots

Silmale nähtamatud ehitusvead aitab avastada õigeaegselt kaasatud spetsialist.

Väljavõte lugejakirjast: “Uues ridaelamus avastasime palju puudusi (kõverad seinad, puuduv kaabeldus, robustselt plaaditud vannitoad, valede kalletega põrandad, elutoa aknapalest sajab vihma sisse, naabrite välisklaassein on pooleks), mida müügihetkel ei fikseeritud/mainitud. Arendaja lükkab parandustöid edasi, väites, et tegu on pisivigadega. Käib üks pidev hämamine...“

Erinevalt spetsialistist hindab ostja tavaliselt siseviimistlust. Ehitusekspertiisibüroo juhataja Teet Sepaste meelest suudab ka võhik märgata kirjas esiletoodud vigu. “Kui juba silmnähtavaid vigu hakata hiljem ette heitma, ei pruugi müüja neile tõepoolest reageerida. Eluaseme vastuvõtul oli kliendi seisukohalt ju kõik korras, pretensioone ei esitatud? selgitab ta.

Eelpool kirjeldatud olukorra vältimiseks soovitab Sepaste enne lõplikku otsust kaasata ehitusspetsialist, kes leiaks üles ka nn varjatud vead. Näiteks kui niiskustase on ehituse käigus ülemäära kõrge, hakkab eluase pärast sissekolimist kuivama ja tekivad praod. Kui hilisem sisekliima on liiga niiske, tõuseb parkett üles ja uksed ei käi kinni. Seda kõike peab ehitusjärelevalve suutma ennetada. “Kuigi normaalne oleks, et sisekliima ja selle saavutamine on projekteerija poolt juba paika pandud ning ehitajale täpsed juhised antud? lisab Sepaste.

Sageli leitakse spetsialist oma tutvusringkonnast. Sel juhul tasub arvestada, et projekti ja ekspluatatsiooniga seonduvat ei pruugi ta märgata. Kui sõber on ise ehitaja, võib ta leida vaid talle tuttavaid ja seega mitte kõiki ehituslikke vigu. “Veelgi enam, ehitajast sõber võib kolleegide töö kallal norima hakata. Eks igaüks ole veendunud, et tema teab kõige paremini, kuidas on õige ehitada? hoiatab Sepaste.

Sepaste paneb inimestele südamele, et ostu-müügileping tuleb korralikult läbi lugeda. Praeguse kinnisvarabuumi tingimustes ostetakse sageli korter enne, kui ehitus on lõppenud. Sõlmitakse notariaalne leping ja tasutakse suurem osa maksumusest. “Ma ei usu, et on mehhaanikainsenere, kes tellivad endale jooniste järgi auto. Millegipärast aga korterit või maja üritatakse nö paberilt osta küll? toob Sepaste võrdluse. Elamu ülalpidamiskuludest puudub ostjal tema sõnul enamasti ülevaade, samas kui kordades odavama auto soetamisel teatakse täpselt selle küttekulu.

Ostja lõhub ise korterit

Enne kinnisvarabuumi püüdsid paljud ostjad ehitusvigadele viidates kinnisvarahinda alla kaubelda. Hüppelise hinnatõusuga on olukord muutunud, sest ehitaja/arendaja kasutab õigust korter tagasi osta, kui ei suudeta mõistliku hinnaga vigu parandada või ei jõuta ostjaga kokkuleppele. Ostjale tagastatakse ostusumma, tasutakse pangalaenu intressid ja kolimiskulud. “Kinnisvarahinnad on vahepeal nii palju tõusnud, et müüja on omadega ikka mäel. Teoreetilist hetke turuväärtust tagasimaksmisel arvestama ei pea? valgustab Sepaste nüansse.

Tema sõnul kasutab ehitaja eelpoolnimetatud võimalust peamiselt pahatahtliku ostja puhul, kes ehitusvead välja mõtleb või neid ise tekitab. Ta kirjeldab kurioosset juhtumit, kui omanik lasi põrandaliistu taha vett, keeras põrandakütte põhja ja parkett tõusis üles. “See vend ei tahtnud hinda alla saada. Talle ei meeldinud lihtsalt parketi värvitoon ja ta lootis niimoodi tasuta uue ning sobivama põranda saada? ütleb Sepaste.

Ühiskonna kolm A-d

Eramaja ehitusel tasub järelevalve kaasata projekteerimisjärgus. “Ühiskonna heaolu määravad kolm A-d: arstid, advokaadid ja arhitektid. Juhul kui keegi neist praaki teeb, siis arstide praak on mulla all, advokaatide praak istub kinni ning vaid arhitektide oma on kõigile näha? teeb Sepaste võllanalja.

Tema sõnul on projektide tööjoonistes sageli palju selgusetut, mida ehitaja peab töö käigus nuputama hakkama. “Ürita arhitektile tõestada, et ta on lammas! Ei õnnestu? ütleb Sepaste. “Ütled, et joonise järgi on trepi kohal kõrgust poolteist meetrit. Arhitekt kostab seepeale, et ehitada ei oska või! Loomulikult ei ole kõik arhitektid sellised, aga tilk tõrva...?

Järelevalvele oleks suureks abiks ehituspäevik, mida ehitaja peab seaduse järgi täitma ka ühepereelamu rajamisel.

Garantii kaks aastat

•• Ehitustöödele kehtib seaduse kohaselt kaheaastane garantii. Sel ajal tehtud remondile lisandub omakorda pooleaastane garantii.
•• Ostu-müügilepingus võib olla säte, et valest kasutamisest tekkinud vigu garantii ei korva.
•• Seepärast on otstarbekas küsida arendajalt kõikvõimalikke juhiseid materjalide hooldamise ja seadmete (küte, boilerid jne) kasutamise kohta.
•• Ostjal tasub uurida, kas ehitaja/arendaja garantiikohustus on kindlustatud. Juhul kui kindlustusmaksed tasutakse osakaupa, katkeb kindlustus kohe, kui makse veidigi hilineb. Kui ostu-müügilepingus pole tegemata tööde kohta sanktsioone, pole ostjal hiljem midagi nõuda. Õiguse saamiseks võib pöörduda tarbijakaitseametisse või kohtusse. Sel juhul tuleb aga arvestada aeganõudva protsessiga, mille tulemus pole kunagi ette teada.

http://www.epl.ee/artikkel/311701