Termograafia -Olanex Ehitus | Olanex | Teenused | Kontakt | Hinnakiri | Galerii | Huvitavat lugemist
     

Maja ostuks vali võimalikult hull ilm

 

Võõra käest maja ostes on kõige kavalam valida halb ilm, siis näed lekked kohe ära.

Nii õpetab aastaid ehitusette-võtjana tegutsenud Indrek Hallikmäe. Lisaks halvale ilmale tuleks võimaluse korral kaaslaseks valida mõni ehitust jagav sõber või sugulane. Üle ühe-kahe maja päevas ei tasu ette võtta. “Ärge kiirustage, uurige, küsige ja katsuge kõike, mida võimalik? rõhutab mees.

 

Maja ostes pane tähele

•• Ärge minge õnnest hulluks, kui esimese hooga hinnast 100 000 krooni alla antakse, vaid  uurige raudselt edasi! See võib tähendada mõnd varjatud viga, mille parandamiseks teil hiljem 200 000 kulub. Aga teie olete ennast lõhki laenanud ja enne laenumaksmise tähtaega 30 aasta pärast teil seda raha remondiks ei ole.

•• Mõtle hoolega ja vähemalt kolm korda, enne kui ostad vammiga maja. Infot majavammi äratundmise kohta saad netist aadressilt www.antivamm.ee. Vammist saab lahti, aga see on suur ja kallis ettevõtmine.

•• Vaadake aeda maja ümber: vihmaga on kohe näha, kas vesi jookseb ära (drenaaž on olemas) või koguneb maja seina äärde lompidesse ning kahjustab nii vundamenti kui ka keldrit.

•• Esimene pilk majas sees olgu põrandale! Käige ringi, õõtsutage ja hüpake põrandal. Sest ei või iial teada, mis ja kuidas seal laud-põranda (betoon ei tee hüppamise peale teist nägugi) all on.

•• Võtke kaasa pisike mängupall ja pange see keset põrandat. Kui pall nurka veereb, on siililegi selge, et põrand on viltu. See tähendab, et jääte igavesti kapijalgade alla ajalehenutsakuid või papitükke toppima, et kapiuksed lahti ei vajuks. 

•• Koputage seintele, kui seal on kipsplaat. Kiire ehituse korral juhtub, et töömees on lihtsalt “unustanud“? villa seina vahele panna. Või polnud villa tookord poest saada, nii nagu praegugi. Kui muidu aru ei saa, võrrelge koputuse kõla erinevates tubades.

•• Kui majas on teisel korrusel vannituba, vaadake hoolega, et põranda ja seinte plaatide vuugivahedes mõrasid ei oleks. Kui on, võib see tähendada, et maja vajub.

•• Uste-akende olukord on võhikulegi selge. Kui puust uks suvel ei käi, võib see tähendada seda, et talvel ei seisa seesama uks kinni – puit mängib. Liimpuidust uste-akende puhul on selline probleem välistatud.

•• Küsige, millal maja veetorud on vahetatud/paigaldatud – seina sisse ju ei näe.

•• Üks võimalus on, et lasete kraanikausi vett täis ja kui see normaalse kiirusega ära voolab, on asi korras. Kui ei, võib kusagil olla ummistus ja mis veel hullem, ummistuse tõttu pressib vesi kusagilt praost seina sisse.

•• Uurige, kuidas elektriga on. 3-faasiline ühendus on elementaarne, 3x20 amprist on küll ja veel, kui just 150ruudune maja elektriküttel pole. Jääb veel ülegi, võite koju endale väikese saekaatrigi püsti panna.

•• Kui ampreid on hirmvähe, läheb juurdeostmine üpris kalliks. Ja alati ei pruugi piirkonnas teie lisavajaduse jaoks ressurssigi jätkuda.

•• Küsige, millal juhtmed on vahetatud (ettevaatust pärastsõja-aegsete nn kaltsujuhtmetega, need pole just ohutud). Võite ka eksperimendi korraldada ja kõik elektritarbijad korraga sisse lülitada. Siis näeb, kas korgid hakkavad välja plõksima või mitte.

•• Suunake pilt kõrgustesse, kus on üldjuhul korsten. Kui see on käest ära minemas või juba hukas, ennustab see väljaminekuid või midagi hullemat, näiteks pisikest põlengut teie uues kodus.

•• Samamoodi võiks üle vaadata ahjud ja korstnajalad maja sees, et seal pragusid poleks.

•• Nõgine triip kivide vuugivahest on reetur, mida ka mitme ülekrohvimisega eriti hästi peita ei õnnestu.

 

Kas ostetav maja on ikka müüja oma?

Tiit Sepp

notar

Mida notarid kinnistu notariaalse ostu/müügi puhul kontrollivad? Ostjal tasub need asjaolud endale juba varem selgeks teha, et vältida üllatusi.

 

•• Kas müüdav objekt kuulub müüjale;

•• kas müüdav objekt on müüja ja tema abikaasa ühisvara;

•• kas müüja esindaja ja ostja esindaja volitused on piisavad ja kehtivad lepingu sõlmimiseks;

•• kas müüdaval objektil lasub kinnistusraamatusse kantud koormatisi;

•• kas tehingu objektil lasub ehitisregistrisse kantud koormatisi;

•• kas müüdav objekt on seotud muinsuskaitseliste piirangutega või ostueesõigustega;

•• kas müüdav objekt on seotud kaldakaitseliste piirangutega või ostueesõigustega;

•• kas müüdavat objekti läbivad katastriplaanilt nähtuvad trassid;

•• kas ostja maksevõime on piisav, et tasuda ostuhind (juhul, kui kasutatakse notari deposiiti)?

 

Jurist annab nõu

•• Kui himustatav maja lagunemise tundemärke ei ilmuta, on järgmine samm uurida, kas maja dokumentatsioon on korras.

•• OÜ Conseil jurist Inge Veso soovitab kõigepealt tutvuda kinnistu kannetega.

•• Kinnistute registriosade kannete väljatrükke saab tellida maakohtute juures asuvaist kinnistusosakondadest. Sealt on siis näha kinnistu koosseis, omanik, koormatised ja kitsendused ning hüpoteegid.

 

•• Kinnistusregistriosa

   1. jaost leiab kinnistu katastritunnuse, sihtotstarbe, asukoha, pindala.

•• 2. jaost saab teada, kes on maja omanik või kui maja on

kaasomandis, siis kõigi omanike nimed ja muud isikuandmed.

•• 3. jaost selguvad kinnistut koormavad piiratud asjaõigused ja kitsendused.

•• 4. jaost tuleb välja, kas majal on hüpoteek, selle suurus ja hüpoteegipidaja.

•• Ostja peaks nõudma müüjalt vastavaid lepinguid, s.h. hüpoteegi seadmise ja ka isegi laenulepinguid ning nendega põhjalikult tutvuma.

•• Kui ostja neile tähelepanu ei pööra, võib majaga kaasa saada hulga probleeme, mis alles hiljem välja tulevad.

•• Kui registriosa väljavõtte 3. ja 4. jaos kanded puuduvad, siis see tähendab, et majal ei lasu mingeid koormatisi ega kohustusi, mis võiks ostjale üle minna.

•• Müügilepingu sõlmimisel notar loomulikult selgitab asju ja juhib ostja tähelepanu kõikidele eelnimetatud asjaoludele, kuid ostja peaks ise juba varem olema kursis kogu kinnistu ostuga kaasnevaga.

•• Kui kinnistu on kaasomandis, tasub vaadata kinnistamisavalduse kuupäeva.

•• Seda põhjusel, et ehk on üks kinnistu kaasomanikest kinnistu lähiminevikus müünud ja seaduse kohaselt on uuel kaasomanikul ostueesõigus.

•• Seda võib ta teostada kahe kuu jooksul pärast teise kaasomaniku müügilepingust teavitamisest.

•• Samuti peaks ostja vaatama kinnistusraamatu registriosa väljatrüki päises olevat märget “Avaldus“?.

•• Kui see on tühi, siis tähendab, et mingit avaldust kõnealuse kinnistu kohta kinnistusametile esitatud ei ole.

•• Kui aga seal on märge avalduse ja selle kuupäeva kohta, siis see tähendab, et kinnistusosakonnale on esitatud mingi kandeavaldus, mida kinnistusosakond ei ole veel menetlenud.

•• Müüjalt tuleks aru pärida, millise kande tegemiseks on avaldus esitatud ja mis on avalduse sisu.

•• Samuti tuleks küsida avalduse aluseks olevate dokumentide kohta.

•• Maja ostu vormistamisel tuleb kokku leppida järgmistes küsi-mustes:

•• Millal ja millistes osades toi-mub ostusumma tasumine (käsiraha, järelmaks)?

•• Kes maksab notaritasu?

•• Millal toimub objekti üleand-mine (eluruumide puhul ka täht-aeg, millal eelmised elanikud end välja registreerivad)?

•• Millised tehnilised seadmed antakse üle koos majaga (pliidid, boilerid jms)?

•• Maja üleandmine peaks toi-muma ilma võlgadeta. Nende olemasolust tuleb ostjat teavita-da.

•• Ümber tuleb registreerida objekti teenindamiseks sõlmitud kommunaalteenuste osutamise lepingud (telefon, elekter, vesi).

•• Maja ostu-müügi vormis-tamine toimub notari juures ning selleks vajalikud dokumendid on:

ehitisregistri õiend (kehtib 10 päeva) või väljavõte kinnistus-raamatust (kehtib 15 päeva). Lisaks pass ja müüja abikaasa nõusolek.

 

EPL, Ille Grün-Ots   12. oktoober 2006

 

 

http://www.epl.ee/artikkel/358368