Termograafia -Olanex Ehitus | Olanex | Teenused | Kontakt | Hinnakiri | Galerii | Huvitavat lugemist
     

Maja saab korda auditi abil


 

20.03.2008, Eve Kruuse, Postimees   

 

Hoone energiaauditi käigus selgitatakse välja energia kokkuhoidmise võimalused ning antakse soovitusi ümberehitus- ja uuendustöödeks.

Valdav osa korterelamute elamispindadest on erastatud ning seetõttu lasub hoone haldamise kohustus selle omanikel. Paraku puudub haldamise eest vastutajatel sageli pädevus energia säästmiseks. Appi võib võtta energiaauditi, mille käigus tuuakse välja kokkuhoiuvõimalused ja antakse ülevaade hoone tehnilisest seisust.  

Pool maksab Kredex

Energiasäästu ei mõjuta vaid küttekulude kokkuhoid ega hoone soojustamine või akende vahetamine, vaid ka ehitise soojustehnilised omadused, kütte- ja soojaveeseadmed, kliima- ja ventilatsioonisüsteemid, valgustus ja sisseseade, samuti maja asukoht ja paigutus.

«Energiaaudit annab ülevaate hoone tehnilisest seisukorrast ja energiakadudest ning renoveerimistööde soovitused koos energiasäästu- ja tasuvusarvutustega,» ütles Kati Kõrbe majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. «Audit, mille eesmärk on teha kindlaks hoone energeetiline ja tehniline olukord, sisaldab torustike ning kütte-, ventilatsiooni- ja õhukonditsioneerimissüsteemi, ehituskonstruktsioonide ja elektri/automaatikasüsteemi uuringut.»

Krediidi ja ekspordi tagamise sihtasutuse Kredex andmetel on praegu auditi tegemise õigus 25 firmal, kes ise määravad töö hinna. Kredexi meedia- ja kommunikatsioonispetsialist Kristina Samra ütles, et sihtasutus maksab kinni osa energiaauditi hinnast.

Tallinnas Valdeku 102 korteriühistu oli esimesi, kes lasi oma hallatavale majale energiaauditi teha. «Kahtlesin auditi kvaliteedis, aga see näitas meile puudused kätte,» nentis ühistu esimees Evgeni Matsalu. «Auditi soovituse põhjal oleme vahetanud keldriaknad ja keldris keskküttesüsteemide soojamagistraalide isolatsiooni, kavas on vahetada välja ka trepikoja aknad.»

Audit soovitab

Matsalu sõnul pole nad võtnud ette auditis soovitatud keldri vahelagede soojustamist, sest selle tasuvusaeg on 30 aasta ringis, ja sokli soojustamist, sest sellest pole suurt kasu. «Korteriühistutele, kus pole energiaküsimustega kursis olevat inimest, tasub auditi tellimine ära,» mainis ühistu esimees.

Energiamärgise nõue hakkab kehtima järgmisest aastast, siis on ehitiste omanikul kohustus tagada, et müümisel oleks hoonel energiamärgis, ütles Kõrbe. Märgisekohustust pole muinsuskaitseobjektidel, religioosseteks tegevusteks mõeldud hoonetel, alla 50 m² eraldi seisvatel hoonetel, elamutel, mida kasutatakse alla nelja kuu aastas, ja ajutistel hoonetel, mille kavandatud kasutusiga on alla kahe aasta.  

Oluline küttesääst

41% Eesti elamufondist on vanem kui 50 aastat. Kui meil kulutatakse ühe ruutmeetri elamispinna kütmiseks keskmiselt 180–270 kw/h energiat, siis Põhjamaades jääb see alla 150 – samas on neis riikides elamutes keskmine temperatuur kõrgem kui meil.

 

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

 

http://www.tarbija24.ee/200308/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kasu/318759.php