 |
| Termograafia -Olanex Ehitus | Olanex | Teenused | Kontakt | Hinnakiri | Galerii | Huvitavat lugemist |
| Mis on ehitusluba ja mis on kasutusluba?
03. märts 2013, Delfi, Marek Mikk, ehitusinsener
Seadustes on ilusti kirjas, mis peab tegema, kui soovitakse midagi ehitama hakata, ja kui ehitis on valmis, peab saama kasutusloa hoone või rajatise kasutamiseks. Jätame pika keerulise seadustejutu igaühele lugeda, räägime võimalikult lihtsalt ja kokkuvõtlikult, milleks on vaja kasutusluba ja mida on vaja selleks teha. Väike seletus terminite kohta - ehitis on inimtegevusega ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks (katuse ja välispiiretega siseruumiga ehitis) ja rajatisteks (kõik ehitised, mis ei ole hooned (mänguväljak, veekaev, lahtine katusealune jne).
Milleks kasutusluba? Omavalitsuste (linnavalitsused, vallavalitsused) pädevuses on reguleerida ehitustegevust. Selleks antakse enne ehituse alustamist ehitusprojektis näidatud ehitisele ehitusluba. Kui hoone või rajatis on valmis ehitatud, soovib omavalitsus kontrollida, kas valmis täpselt ehitusprojektis näidatud ehitis. Samuti kontrollitakse enne kasutama hakkamist, kas kõik hoonesse ehitatud tehnosüsteemid on valmistatud nõuetekohaselt.
Küttesüsteem Päästeameti spetsialist kontrollib, kas katelde, kaminate, ahjude ja korstende puhul on järgitud paigaldusjuhendeid, tuleohutusnõudeid ja ehitusprojekti. Küttekehade kohta peab müüja kaasa andma paigaldusjuhendi. Korstna kohta peab ehitaja tegema läbiviigujoonised. Metallist moodulkorstna müüja annab ostjale paigaldusjuhendi ja vastavustunnistuse (sertifikaadi). Viimasel ajal on päästeamet hakanud küsima ka korstnapühkimise akti. Korstnapühkimistöid peab teostama kutsetunnistusega spetsialist. Lisainfot korstnapühkijate kohta leiab www.korsten.ee või päästeameti lehelt www.rescue.ee. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest jälgitav igal korrusel. Kivist korsten võib olla katmata kujul, kaetud krohviga või keraamiliste plaatidega. Kivikorsten ei tohi olla kinni ehitatud, näiteks ümbritsetud kipsplaadist kastiga, sest nii võib tekkida ülekuumenemise oht ning korsten praguneb. Tagatud peab olema ligipääs korstnale hooldustöödeks. Päästeameti spetsialist tuleb tavaliselt koos omavalitsuse esindajaga hoonet üle vaatama või kutsub omanik päästeameti spetsialisti enne omavalitsuse ülevaatust, kuid siis on vaja omavalitsusest võtta kooskõlastusleht.
Elektrisüsteem Lihtsalt väljendades kontrollitakse hoonesse paigaldatud kaitsmete, juhtmete, kontaktide, lülitite ohutust. Antud töid võivad teha vaid vastava loaga ettevõtjad, kelle kohta leiab infot majandustegevuse registrist mtr.mkm.ee. Ettevõtja tegevusalaks peab olema elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamine ja mõõte- ning teimilaborina tegutsemine. Elektrikontrolli tellib hoone omanik.
Veesüsteem Kui vesi tuleb oma puurkaevust või ühistu puurkaevust, siis on vaja puurkaevu passi. Kui veesüsteem on ühendatud suuremasse võrku, peab hoone omanikul olema leping vee-ettevõtjaga.
Kanalisatsioon Kui heitvesi suunatakse oma kogumismahutisse, siis on vaja mahuti vastavustunnistust (sertifikaati). Kui kanalisatsioon on ühendatud suuremasse võrku, peab hoone omanikul olema leping, tavaliselt sama vee-ettevõtjaga.
Gaas Gaasipaigaldiste kohta peab olema väljastatud dokument: gaasipaigaldise kasutusele eelnev tehniline kontroll. Antud dokumenti võib Eestis väljastada ainult üks ettevõte - Inspecta Estonia OÜ. Neidki leiab aadressilt mtr.mkm.ee, tegevusala: gaasiseadmete ja -paigaldiste tehnilise kontrolli teostamine.
Side ja turvasüsteem Tavaliselt piisab lepingutest teenusepakkujaga. Lepingut on vaja ka prügiveofirmaga.
Ehitise mahamärkimise akt Kui ehitamise alguses ei teostatud maamõõtja poolt mahamärkimise akti, tuleb tagantjärele teha kontrollmõõdistamine litsentseeritud maamõõtja poolt. Maamõõtja peab tellima omanik, info aadressilt mtr.mkm.ee, tegevusala: ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud.
Ehitamisega seotud dokumendid Ehitaja peab täitma ehitustööde päevikut (vähemalt eritööde osas) ning varjatud tööde kohta koostama kaetud tööde akte (mis on põranda all, mis on seina sees). Mõlemaid dokumente peab ehitamise ajal allkirjastama ehitise omanik või omaniku poolt valitud ehitusjärelvalve. Ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktide puudumisel on vajalik teostada ehitise ekspertiis vastava ala spetsialisti poolt. Ekspertiisi tegeva ettevõtte leiab aadressilt mtr.mkm.ee, tegevusala: ehitiste ekspertiiside tegemine. Eksperdi tellib hoone omanik. Omavalitsuse esindaja kontrollib kõikide vajalike dokumentide olemasolu ja ülevaatusel seda, kas valminud hoone vastab ehitusprojektile. Esmatähtis on hoone välisilme, siis siselahenduses ruumide paigutus ja otstarve. Ehitamise käigus tehtud muudatuste korral võib omavalitsus soovida täiendavate jooniste tegemist. Kui on valmis saanud hoopis teistmoodi maja, mis algselt ehitusprojektis oli näidatud, võidakse nõuda uue ehitusprojekti koostamist ning uuesti ehitusloa taotlemist.
Mida saab ise ära teha? Võimalik, et igal omavalitsusel on omad soovid ning tavad, kuidas kasutusloa asjaajamine käib, ning seepärast on soovitav eelnevalt küsida nõu omavalitsuse ehitusvaldkonna töötajate käest või uurida, mis on kirjas omavalitsuse kodulehel kasutusloa saamise kohta. Põhiliselt on eelpool toodud jutt rohkem eramajade, suvilate, aiamajade ja taluhoonete omanikele. Suuremate hoonete või rajatiste juures on kindlasti rohkem ohutusnõuetele vastavaid süsteeme ning lahendusi, mida vaja kontrollida ja ka ehitusloa saanud ehitusprojektis on rohkem infot nende toimimise kohta või koostatud eraldi eriosade projekt.
Ehitisregister Ehitusloa ja kasutusloa saanud ehitiste kohta leiab andmeid ehitisregistrist aadressil www.ehr.ee. Seal on toodud ka eelnevalt täitmiseks mõeldud blanketid kasutusloa või ehitusloa taotlemiseks omavalitsusest.
Omavalitsusse esitatakse: 1. Kasutusloa taotlus (blanketid www.ehr.ee). 2. Kasutusloa eest riigilõivu (omavalitsuse arvele) tasumist tõendav dokument. 3. Omandiõigust tõendav dokument, kinnistusraamatu väljavõte (www.kinnistuportaal.rik.ee). ID-kaardiga sisenedes saab omanik andmed enda kinnistu kohta tasuta. 4. Dokumendid ehitise kohta: 4.1. Ehitusluba 4.2. Ehitusprojekt, eriosade projektid 4.3. Ehitustööde päevik ja kaetud tööde aktid või eksperthinnang 4.4. Kontrollaktid 4.5. Ehitusosade paigaldusjuhendid ja muud dokumendid ehitise kohta 4.6. Lepingud Ehitaja peab ehitamise käigus koguma kokku kõikvõimalikud dokumendid, täitma seadusega etteantud ehituspaberid. Samuti peaks ehitaja tundma ise huvi selle kohta, kas kõik on teostatud nõuetekohaselt, st tellima ise tehtud töödele vajalikud kontrollid. Kui ehitise valmides ei jäänud järele vajalikke dokumente, peab omanik ise korda ajama paberid, mis kasutusloa saamiseks nõutakse, või pöörduma ehitusvaldkonna inimeste poole, kes oskavad aidata või soovitada.
Kommentaar: Keila Linnavalitsuse ehitusnõunik Imbi Grünberg: „Tegemist on igati vajaliku artikliga. Iga omavalitsus on sisse seadnud protseduurireeglid kasutusloa taotlemisel, kuid need ei saa oluliselt omavahel erineda juba seetõttu, et aluseks on kõigile kohustuslik ehitusseadus. Igaks juhuks tasub taotlejal siiski omavalitsusest üle küsida, nagu ka loo autor soovitab. Samuti on meie linnavalitsuses olemas kõik täitmist vajavad blanketid. Enamasti saab hoone või rajatise omanik kasutusloa hankimisega ise hakkama."
|
 |