Õigesti paigaldatud soojustus säästab kütte- ja närvikulu

Hädad, mis ebakorrektse ja valesti paigaldatud soojustusega kaasnevad, ei ilmne kohe, sest maja piirete sees paiknevad materjalid välja ei paista. Siis, kui ilmad lähevad külmaks ning küte lülitatakse sisse, algab kannatusterada.

Elar Vilt, Saint-Gobain Isover Eesti

Lohakas töö laastab rahakotti, sest konstruktsiooni paigaldatud materjale on väga keeruline ning kulukas asendada. Soojustusmaterjalide osatähtsus konstruktsioonis on esmatähtis, sest see aitab kokku hoida energiat ehk teisisõnu maksta kütte eest vähem. Õigesti paigaldatud ja kvaliteetne soojustus säästab ka närvikulu, sest külm ja niiske hoone ning pidev ebamugavustunne (haigused, paksude rõivastega kodus olemine jne.) põhjustavad stressi ning ei lase hubast olemist nautida.

Milliseid põhimõtteid siis jälgida maja soojustamisel?

Tuuletõke olgu maja kilp Jättes tuuletõkkeplaatide liitekohad tihendamata, tungib tuulutusõhk põhisoojustusse ning muudab selle väheefektiivseks.

Et majale oleks niiskus ning temperatuurikõikumine nagu hane selga vesi, tasub võimalusel vältida puitkiudplaadist tuuletõket. Viimane peab küll tuult, kuid ei talu niiskust ja kisub sademete korral kummi. Hea tuuletõkkeplaadi materjaliks on klaasvill, sest klaaskiud ei seo vett. Materjali omapärast tulenevalt talub klaasvillast tuuletõkkeplaat hästi sademeid ja niiskust ning peab hästi sooja.

Põhisoojustus olgu õiges mõõdus Soojustusvilla ettevalmistamisel kehtib vanarahvatarkus - üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Ebatäpselt lõigatud või puserti topitud vill ei täida ülesannet, sest karkassist eemalehoidev soojustusmaterjal jätab õhukanalitele rohelise tee. Õhu liikumisele kergesti avatud piirded toovad kaasa suure küttekulu.

Aurutõke kaitseb piirdeid niiskuse ja läbipuhumise eest Aurutõkke ülesandeks on kindlustada piirde tihedus, vältimaks õhu liikumist seest väljapoole ning vastupidi. Aurutõke ei lase talvel niiskusel tungida piirdesse, põhisoojustusse tunginud veeaur on aga mädanike ja seente tekitaja. Lohakalt paigaldatud aurutõke ei täida oma põhiülesannet, kuna ei lase suvel piirdel sissepoole kuivada ning ei moodusta talvel veeaurutihedat tõket. Hooned funktsioneerivad korralikult vaid siis, kui piirded on seestpoolt veeaurutihedamad kui väljastpoolt. Aurutõkke liitekohad ning elektriinstallatsiooni paigaldamisel tekkivad sisselõiked tuleb teipida, sest ainult korralik viimistlus välistab aurutõkkes «katkestused». Sisevoodri paigaldusega tasub alustada alles siis, kui kogu hoone ulatuses on olemas pidev aurutõke.

Vundament ja pinnas isoleeri XPS-tüüpi materjaliga Kasutades rahvasuus polüstüroolina tuntud materjali, millele pole hüdroisolatsiooni lisatud, tungib vesi ajapikku isolatsiooni ning soojustus kaotab mõtte. Piisab viiest aastast, et vundamendi ning soklite islolatsioon oma soojapidavusvõime täielikult kaotaks. Kirjeldatud olukorra vältimiseks tuleb vundamendi ja pinnase isoleerimisel kasutada XPS ehk sinise-soojustuse-tüüpi materjale, kuhu vesi tänu materjali kärgstruktuurile praktiliselt ei tungi. Kasutades valget plasti, tuleb see katta tugeva hüdroisolatsiooniga, vastasel juhul ei pea soojustus vastu niiskusele ega pinnase külmakergetele.

Korstnate õige isoleerimine ennetab punast kukke Isoleerides kuumad pinnad ehitusliku kivivillaga, võite olla kindlad, et esimene saunakütmine jääbki viimaseks. Kuna tavalise ehitusvilla kasutustemperatuur on kuni 200 kraadi C, hakkab korstna kuumenedes sideaine isolatsioonist lenduma ning vill vajub kokku. Soojuskiirguse tõttu süttib konstruktsioon ning punane kukk kireb katusel. Korstnate ja suitsukäikude isoleerimisel kasutage ainult spetsiaalset klaasvilla, mille kasutustemperatuur on 700 kraadi C.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=145815