Pisemate ehitusvigade parandamisega ei tasu rutata Agnes Männiste, Postimees, 02. veebruar 2006 Pragude tekkimisel uue kodu seintesse ei tasu kohe ehitajaid süüdistada – maja vajub paika ja kuivab ning ehitisele antud kaheaastase garantiiaja lõpuks parandab ehitaja vead oma kuludega.
Ehitusekspertiisibüroo OÜ juhataja Teet Sepaste sõnul arvavad uue korteri või maja omanikud tihti ekslikult, et sellel ei ole ega tekigi mingeid puudusi. «Uude eluasemesse suhtutakse kui tehnikaimesse, arvatakse, et soetatu oli niigi kallis ning järelikult ei tohi sel olla ühtegi viga ja seda ei pea ka hooldama,» ütles ta.
Seetõttu leidub värskete korteri- või majaomanike seas Sepaste sõnul palju ülereageerijaid. «Üks äärmus on põhimõttelised pretensiooniesitajad ehk paanikaosakonna juhatajad, kes kutsuvad eksperdi vaatama isegi jahumardikaid,» mainis ta.
Parandamisega tasub oodata
Uutes majades tekkivad probleemid võib Sepaste sõnul jagada lihtsamateks ja keerulisemateks. «Esimesed on ehitusdefektid, esteetilist laadi probleemid, mis ei takista eluaseme sihipärast kasutamist normaalsetel kulutustel. Need vead on eeldatavad ja nende kõrvaldamine pole nii pakiline,» selgitas ta.
Selliste vigade hulka kuulub näiteks kipsi või plokkseina pragunemine. Keerulisemad juhtumid puudutavad aga otse elukvaliteeti ja kulutusi, näiteks kui kanalisatsioon ei tööta või on probleeme elektrisüsteemiga jne.
Igasuguste probleemide tekkimisel tuleb Sepaste sõnul kiiresti reageerida, teha vigadest pildid, panna kirja ajad ja tingimused, mil probleemid tekkisid ning anda neist müüjale kirjalikult teada. Ehitusseadusest tulenevalt peab ehitaja andma ehitisele vähemalt kaheaastase garantii, mis tähendab, et sel ajal ilmnevad kahjustused peab kõrvaldama ehitaja ja tasuta.
Sepaste lausus, et kohe ei tasu vigu parandama hakata. «Liiga kiire tegutsemine võib tekitada põhjendamatut kulu, pragu kipub uuesti tekkima ja seda võibki värvima jääda,» põhjendas ta. «Konstruktsioonil peaks laskma rahus olla mitu tsüklit ehk suved ja talved, ning anda vigadest teada enne garantiiaja lõppu. Siis jäävad parandused ka püsima.»
Kui vigu on palju ja ehitaja ei taha neid omaks tunnistada, tasub tehnilise järelevalve inspektsiooni ehitusohutuse osakonna juhataja kt Margo Dengo sõnul tellida ekspertiis.
«Ekspertiisi tegija tuleks kokku leppida ehitajaga, see tähendab, et mõlemad pooled tunnistaksid tellitud ekspertiisi. Samuti tuleks kokku leppida ekspertiisi kulude hüvitamises. Ekspertiisiaktist tulenevalt saab kokku leppida vaegtöödes,» ütles Dengo. Kui aga ikka kokkuleppele ei jõuta, on tarbijal õigus pöörduda juba tarbijakaitseametisse.
Uutes majades tekkivatel probleemidel võib Sepaste sõnul olla mitu põhjust. «Tänapäevased ehitised erinevad vanematest selle poolest, et väikesele pinnale pannakse kokku palju eri materjale, mis käituvad erinevalt,» selgitas ta. «Samuti on Eesti kliimatingimused ehitajatele paras katsumus – raske on leida normaalset keskkonda.»
Erinevad materjalid ja kiirus Probleemide tekkepõhjuseks võib olla ka ehitamise kiirus. Sepaste sõnul ehitati kahekordset paekivihoonet varem kolm aastat, et kasutada ära sooja aega ja talvel ressursse säästa, nüüd aga on ehitusega kiire ja tihti ohverdatakse tehnoloogia kiirusele. «Materjalidel ei lasta korralikult kuivada, neid viimistletakse ebasobivates temperatuurides, ei ventileerita korralikult jne,» lisas ta.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialisti Eda Amuri sõnul esitati neile eelmisel aastal ehitusteenuste kohta 131 avaldust.
Amur tõdes, et tihti tekib probleeme väikeettevõtetega, kellel napib oskusi ja võimsust kvaliteetse teenuse pakkumiseks. «Kuna nende küsitav hind on enamasti turuhinnast madalam, tekitab selline võimalus tarbijates muidugi huvi ja firma tegeliku tausta uurimine jääb tagaplaanile,» ütles ta. «Probleemid tekivad hiljem tööde tegemisel või nende lõppedes.» Ehitusvead • Lihtsamad vead ei takista eluaseme sihipärast kasutamist normaalsetel kulutustel ja nende kõrvaldamine ei ole nii pakiline, keerulisemad puudutavad aga otse elukvaliteeti ja kulutusi.
• Vigade avastamisel tuleb neist kohe pilt teha, panna kirja vigade tekkimise ajad ja tingimused ning anda neist ehitajale kirjalikult teada.
• Ehitaja peab vead kõrvaldama kaheaastase garantii ajal oma kuludega.
• Kui ehitaja ei taha vigu tunnistada, tuleb tellida ekspertiis.
• Kui kokkuleppele ei jõuta, on tarbijal õigus pöörduda tarbijakaitseametisse. http://www.postimees.ee/040206/lisad/kasu/190699.php | 
