Praagi parandus kütab kliendi ja ehitaja vahel viha

Siim Sultson

08.10.2008

Buumiaegne praak on surunud ehitusturu patiseisu: tellija tahaks sellest vabaneda, kuid ei suuda enam maksta, ehitaja ei taha sellega tegeleda, kuid vajab mingitki tööd.

"Oli vaja panna uuele puurkaevule rauafilter, kuid meister ei saanud pumpa kaevu sügavuse mõõtmiseks kättegi. Nii jäi ka kaevupassi saamine venima," seletas nördinult Saue valla eramuomanik Anne Ilves. Lõpuks pidi majaperenaine omade jõududega kaevu lahti kaevama, et saaks kaevu pumba õigesse asendisse panna. Vastasel juhul jääb doominoefekti mõjul majale kasutusluba saamata ja kindlustustingimusedki tulevad siis sootuks viletsamad.

Viimaks suure hädakella löömise peale sai ka puurkaev paika. Eks oleneb tellija teadlikkusest ja nõudlikkusest ehitustöödele, jäi Ilves madalamat hinda pakkuvate ehitusettevõtetega asja ajamise üle mõttesse.

"Kellel ikka käib "kuulsus" eespool, sellele enam tööd ei anta," andis karmi hinnangu odavat tööd pakkuvate töösolkijate saatusele ehitusmeister ja -ekspert Aare Traks. Kuna pooltel praagiga õnnistatud klientidel on veel buumiajast garantii, siis peaks ehitajafirma vead parandama omal kulul. Kuid tihti on kunagine odavpakkuja lihtsalt likvideeritud. Teisalt pole aga klientidel raha teiselt ettevõttelt parandust uue tööna sisse osta.

Paralleelselt pole praagitegijad vigade parandamisest eriti huvitatud - ei too ju raha sisse. Kuid teiste vigu ei igatse keegi parandada, sest see on üks tüütumaid ülesandeid. Samas oleks ettevõtte püsimiseks jällegi raha vaja…

Hinna müük toob praagi

Hoolimata kujunenud patiseisust Traks veel ei usu, et tehtud töödest 10 protsenti moodustava praagi lappimine võiks kujuneda firmadele põhiliseks ettevõtmiseks. Piduriks on ju kliendi maksevõimekus ja firmade tahtmatus. Tulemusena tõmbub sellegi abil ehitusturg 2009. aasta suveks võrreldes 2007. aasta suvega kokku ligi 50 protsenti, leidis ta.

Klient küll püüab juba ehitushinda alla suruda. Kuna materjalide pealt enam suurt kokku hoida ei saa, jäävad üle tööliste palgad.

"Odav töö ikka head ei too kellelgi - ei tellijale, ei töölisele," arutles Traks.

Küttemaailm OÜ juhatuse esimees Frank Õim tõdes, et torutööde osas on neil buumiaegsest vigadest ees lai tööpõld. Küll on ühelt poolt ahne arendaja püüdnud kokku hoida, küll teiselt poolt riukalik torumees kliendile suisa prahti pähe määrinud. Kui klient läheb küsima hinda, siis talle ka müüakse hinda, hoiatab ta ohtliku tendentsi eest. Lahendusena tuleks enne hinna põhjal otsustamist küsida nõu ka mõnelt sõltumatult asjatundjalt. "30 protsenti kasutuskuludest võib vabalt rentslisse lasta, kui koonerdatakse autult," pidas Õim esmast kokkuhoidu näiteks kütteautomaatika ja muude materjalide pealt lõppkokkuvõttes kallimaks.

Langus soosib haltuurat

"Uskumatu, kuidas sel aastal on palju helistatud, et see katus laseb siit läbi ja see asi on halvasti tehtud," imestas Plekk-katusemeister OÜ tegevdirektor Jaanus Aedla. Põhjuseks peab ta turul vohavaid haltuura tegijaid, kes nüüdse languse ajal aina enam maksudest kõrvale hiilivad ja klientidele üliodavat, kuid kvaliteedita tööd pakuvad.

Samas kellegi praaki lappida on väga raske, kuna kliendile on see jällegi lisaväljaminek. Nii jääbki tal üle küsida hädalistelt vaid konsultatsioonitasu - tööks läheb ju väga harva. "Buumi ajal on välja kasvanud terve põlvkond kvalifikatsioonita seltsimehi, kes löövad hinna ja kvaliteedi suhte paigast ära," oli Aedla pahane.

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4098/rubr_artiklid_409801