Termograafia -Olanex Ehitus | Olanex | Teenused | Kontakt | Hinnakiri | Galerii | Huvitavat lugemist
     

Ülipuhas ja õhutihe kodu annab allergia levikule aina hoogu juurde

 

29. november 2007, Kaire Talviste

 

Immuunsüsteem on vaktsiinidega saadetud sundpuhkusele, mida ta aga võtta ei taha.

 

Vaktsiinid, antibakteriaalsed seebid, õhupuhastid, õhutihedad uksed ja aknad hoiavad batsillid meie ülipuhtaks küüritud kodudest kaugel eemal. Kuigi sel moel saab põgeneda paljude nakkuste eest, võib üha puhtam elustiil põhjustada allergia kasvu.

 

Laste allergoloog Marc McMorris Michigani ülikoolist selgitab Science Dailys, et puhtama eluviisi süvenemisega oleme tekitanud olukorra, kus meie kehad ei pea enam batsillidega võitlema nagu varem. Selle asemel arendab immuunsüsteem välja üha uusi allergilisi kalduvusi.

 

Tänu vaktsiinidele ja antibiootikumidele ei pea immuunsüsteem rinda pistma eluohtlike haigustega, nagu lastehalvatus ja leetrid, ega igapäevaste bakterioloogiliste infektsioonidega. Õhukindlad uksed ja aknad, mis on disainitud säästmaks energiat, on tegelikult kasvatanud ka siseruumide allergeenide hulka.

 

“Meie immuunsüsteemil pole enam nii palju tööd kui näiteks 50 aasta eest, sest me oleme pingutanud rohkem, et kaitsta oma lapsi mustuse ja batsillide eest,” ütleb McMorris. “Allergia levik on tõusuteel, sest ühiskond on muutunud meie eluviisi muutuse tõttu. Allergikutest lapsevanemate lapsed on tõenäoliselt samuti allergikud ja see põhjustab haigestumise kasvu.” Arvatakse, et allergia tekkimise risk on 40 protsendil inimestest kaasa sündinud.

 

McMorrise sõnul on suur väljakutse leida tasakaal tervisliku ja puhta eluviisi vahel. Ta lisab, et kindlasti ei tohiks lõpetada laste vaktsineerimist surmavate haiguste vastu, ent muus osas peaks kasutama enam tervet mõistust. Ta soovitab vanemaile lasta lastel olla lapsed: lubada neil mängida õues sõpradega ega mitte muretseda, kui nad saavad mustaks.

 

Õhukindlad hooned

 

“Marc McMorrise seisukohad on tuttavad ka Eestis. Seoses meditsiini arenguga on immuun-süsteemi osa haiguste vastu võitlemisel vähenenud. Loodus aga tühja kohta ei salli ja immuunsüsteem reageerib inimesele kahjututele mõjudele allergiaga,” selgitab laste allergoloog Maie Laaniste Ida-Tallinna keskhaiglast.

 

Laaniste sõnul tarvitab inimene ööpäevas liitri toitu, kaks liitrit vett ja vähemalt 15 000 liitrit õhku, millest 90 protsenti on siseruumi õhk. “Kui elukvaliteedist rääkides pööratakse suurt tähelepanu tervislikule toidule ja puhtale veele, siis puhas õhk on jäänud päris tähelepanuta,” tõdeb Laaniste.

 

Siseruumide õhu saastumisega on Euroopas seoses energiasäästuga tegeletud juba 30–40 aastat. Eestis on need probleemid muutunud aktuaalseks viimasel kümnendil, mil on rohkem soojustatud hooneid. Akende vahetusega on sageli aga unustatud ventilatsiooni tähtsus.

 

Olulisemad siseõhu saastajad on Laaniste sõnul tubakasuits, lemmikloomade eritised, õhu-värskendajad, karvased põrandakatted, aga ka ehitus- ja remondimaterjalid. Toa õhus esinevad saasted põhjustavad hingamisteede, silmade ja naha ärritust ning väsimust. Allergiahaigete limaskestad on eriti tundlikud ja seetõttu on nende vaevused tugevamad. Arstidele on tuttav ka haige hoone sündroom, mille puhul inimesel tekkivad haigusnähud on põhjustatud halvast sisekeskkonnast kodus või tööl.

 

Naturaalsed materjalid

 

Mitmes sisustusmaterjalis leidub allergeene, mis on tavainimesele täiesti ohutud, kuid tekitavad tundlikes inimestes vastureaktsiooni. Seepärast soovitab K-Raua värvide ja põrandakatete osakonna juhataja Eero Kuhi eelistada looduslikke materjale tehislikele.

 

Populaarsemad keskkonna-sõbralikud sisustusmaterjalid on naturaalne pabertapeet, linoleum, puidust põrandalauad ning korkparkett. Naturaalset pabertapeeti valmistatakse vanapaberist ja toonitakse looduslike pigmentidega.

 

Naturaalse linoleumi tegemisel kasutatakse puidupulbrit, korgipuud, linaõli ja paekivipulbrit. Dekoratiivseid korgist seinakatteid valides tuleks vältida lakkimata ja töötlemata korkplaate – korgi õhuliste pooride vahedesse võivad hakata kogunema tolmuosakesed.

 

Mitmed sisustusvahendid, mis väliselt imiteerivad looduslikke, koosnevad siiski tehismaterjalidest. Näiteks puidu imitatsiooniga seinapaneelid, laminaatparkett või PVC-kate. Allergiavabade värvide kasutamise nõuet on üha enam hakatud lisama ka lasteasutuste ja haiglate ehitusprojektidesse.

 

Jälgi oma kodu sisekliimat

 

•• Ruumi õige temperatuur on 21–22 kraadi ja sobiv niiskus 24–45 protsenti.

•• Ruumi õhk peab vahetuma kord kahe tunni jooksul. Nende näitajate pidev jälgimine on oluline kütteperioodil, kui ruumide ventilatsioon on eriti tähtis.

•• Kodus remonti tehes, aga ka uut kodu ehitades on soovitatav kasutada n-ö allergiasõbraliku toote markeeringuga M1 materjale ja küsida lisainfot müüjatelt.

•• Sisustusmaterjalide pinnad peavad olema siledad ja kergesti puhastatavad.

•• Allergiavabasse materjali investeerimine võib olla kasutu, kui selle paigaldamisel kasutada keemilisi kinnitusvahendeid.

•• Mitmed liimid ja lakid võivad tekitada allergiku organismis ärritavaid reaktsioone.

 

 

http://www.epl.ee/bosa/409591