Termograafia -Olanex Ehitus | Olanex | Teenused | Kontakt | Hinnakiri | Galerii | Huvitavat lugemist
     

Uue aasta nõutavaimaks teenuseks kujuneb energiaaudit

 

EPL -21. august 2008, Autor: Signe Kalberg

 

Eestis on vaid 30 audiitorit, kes hindavad majade energiaklassi. Vaja oleks tuhandet.

Kümneaastase kehtivusajaga energiamärgise peavad tuleva aasta algusest hankima need, kes soovivad eluaset müüa või välja üürida. Ostjal või üürijal on õigus seda dokumenti nõuda, et uue kodu soetamisel saaks arvestada, kui palju peab hiljem kulutama raha sooja saamiseks. Mida väiksem on energiaklass, seda odavamaks muutub elamu või üüripind.

Elamute Kommunaalhoolduse OÜ peaspetsialisti Endel Namsingu sõnul kulutatakse Eestis ühe ruutmeetri elamispinna kütmiseks 270 kilovatt-tundi, Põhjamaades aga alla 150 aastas. Seejuures on Põhjamaades keskmine ruumitemperatuur kõrgem kui meil. Suur osa Eesti elamufondist on kehvas tehnilises seisukorras – 41 protsenti on vanemad kui pool sajandit, 23,5 protsenti üle 24 aasta vanused, 35,5 protsenti ehitatud viimase 24 aasta jooksul.  

“Energiaaudit ei ole järjekordne ebameeldiv kohustus, vaid selle tulemuste põhjal koostatakse rohkelt kasulikku infot andev dokument. See võimaldab hoonet paremini hallata, energiat kokku hoida ja keskkonda säästa,” selgitab Namsing. Pankade ja KredExi survel on energiaauditit hakanud praegu tegema juba laenu taotlevad kortermajad. Kui hoonele on tehtud energiaaudit, pole pangalaenu taotlemiseks tehnilist ülevaatust enam teha vaja. Energiaauditi tulemused aitavad koostada hoone pikaajalist renoveerimise kava.

Järvamaal hindab majade elamispinna energiakulu ja tehnilist olukorda Rikson Invest OÜ. Energiaauditeid ja termopilte teeb Mikk Metsunt, kes on käinud vastavatel koolitustel. Tema sõnul on audititegijaid Eestis 30, tuleva aasta algusest oleks neid aga vaja tuhat. “Energiaauditeid on seni tellinud eelkõige omavalitsusele kuuluvad asutused, kes on kõigi uuendustega ja kehtivate nõuetega paremini kursis kui eramaja omanikud,” selgitab ta. Hoone energiaauditi vajalikkusest on eramajade omanikel ning sageli ka korteriühistute juhtidel raske aru saada. “Kui renoveerimata hoonele hakatakse taotlema energiamärgist, võib eeldada kehva tulemust. Kui ühistud aga valmistuvad selleks targalt ja asuvad energiamärgise tuleku ajaks ellu viima kas või väiksemaidki energiaauditi tegija soovitatud parandusmeetmeid, saavad nad kindlasti oma märgisele kõrgema hinnangu. See aga peegeldub juba otseselt müüdava kinnisvara hinnas,” selgitab Metsunt. Tema sõnul võib energiasäästust kokkuhoitava rahaga katta tööde tegemiseks võetud laenu. Energiaauditi tegemisele kulub Metsundi sõnul üks-kaks nädalat ja see töö eeldab kogemustega projekteerija ja ehituskonsultandi osalemist. Kui energiaauditi tulemused vajavad näitlikustamist, siis on otstarbekas eraldi tellida hoone termografeerimine ehk ülevaatus infrapunakaameraga.

Eestis on ligi 300 000 hoonet, mõistagi ei vaja kõik need energiamärgist. Energiaauditi olemasolu ei ole energiamärgise tellimise eeldus, küll aga on energia-auditist palju kasu märgise saamisel. Audit maksab olenevalt firmast 9000–15 000 krooni, märgise väljastamine umbes 1500–2000 krooni. Energiamärgise andmisel arvestatakse elamu soojapidavust ja küttekulusid ruutmeetri kohta. Sihtasutus KredEx pakub korterelamutele energiaaudititoetust, mis katab poole tehnilise ülevaatuse maksumusest, ent mitte enam kui 6000 krooni ühe korterelamu kohta. 

 

Energiamärgisele on vaja väljaandmise korda

••  Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energiasäästu ja taastuvenergeetika talituse juhataja Madis Laaniste ütles, et energiamärgiste vormi ja väljastamise korra eelnõu peaks lähiajal e-õiguse süsteemi jõudma.

•• Seadus annab tarbijale õiguse nõuda energiamärgist müüjalt, samuti võib üürnik seda nõuda üürileandjalt.  

•• Energiamärgis tuleb hankida vastava registreeringuga ettevõttelt, kes peab märgise väljastamisel juhinduma kehtivast märgise väljastamise korrast.

 •• Laaniste sõnul ei ole seadusega ette nähtud ühtegi sanktsiooni või piirangut juhul, kui tarbija energiamärgist ei küsi.

•• Kui tarbija pole märgise vastu huvi tundnud ning hakkab suuri energiaarveid makma, pole tal eriti võimalusi energiakasutuse asjaoludest lähtudes ostu-müügilepingut vaidlustada.  

•• Tänavusest aastast ei tohi ehitatavates väikemajades aastane energiakasutus ületada 180 kWh, korterelamutes 150 kWh ja büroohoonetes 290 kWh ruutmeetri kohta.

•• Hoonete energiatõhususe valdkonnas ei ole praeguseks välja kujunenud teenusepakkujate ringi ning pole olemas selgeid ja läbiproovitud teenusstandardeid.

•• “Ajapikku peaks märgise väljastamise metoodiline pool ühtlustuma,” arvab Laaniste. 

 

 

http://www.epl.ee/artikkel/439162